Kodukandi tervitus EV100

Posted in Teated | Leave a comment

Önne Eestile!

Täna nägin ma Saaremaad, nägin tegusaid, keni ja önnelikke kodanikke. 💚💚💚

Elagu Eesti!!!

Önne ja väge igale külale, kodule, kaasteelisele!

Oleme oma riigi üle uhked, see on meile parim kink, olla vaba Eesti kodanik. Kingime üksteisele röömsama homse…meie riik on parim, mis meil saab olla. Ta on meie nägu, meie tegu ja meie kaitsta!

Saaremaa suurmees vaatab Vahase poole…vöi hoopis veel kaugemale…samuti vaatame meie ettepoole ja ainult nii saame olla vöitmatud! #ilusoledisamaa#önneeesti#ev100

Posted in Teated | Leave a comment

Tõll-Piret #sinimustvalge

Pidu meis enestes! Elagu Eesti!!!

Posted in Teated | Leave a comment

Muhu-Must Mart

MUHU-MUST MART naistes. OODAKE!

Posted in Teated | Leave a comment

Sallid kaela suurkujudele 22.veebruari varahommikul.

Saaremaa vallas saavad 22.veebruari hommikul sini-must-valge sooja salli kaela Kuressaares Albert Uustuldi ning Suur Tõllu ja Pireti kujud, Laimjalas Debora Vaarandi, Salmel Viikingi sõdalane. KUTSUME märkama oma kodukohas sallitatud suurkujusid. Pildista end koos kujuga ja saada saarekodukant@gmail.com Paneme kokku vahva galerii.

Juba ON saanud sooja sallid Raekoja kuninglikud lövid! Tänud Kultuurivaramule vahva aktsiooniga kaasa tulemast!

Posted in Teated | Leave a comment

Kodukant avab kogukondade kingivooru:)

Posted in Teated | Leave a comment

Vabariigi juubelinädala üritused Saaremaal ja Muhumaal

  1. veebruar

16. veebruar

Sakla,Sakla külaselts. Naistantsurühm Viktooria 20. Esinejad Sandlast ja Laimjalast.

Tantsuks ühemehebänd Monotaiv ja Lõõtsamehed. kell19.00

17.veebruar

“Kodukultuurilood vabariigi algusest” Tehumardi puhkekülas, Tiirimetsa Kodukultuuriselts “Küünal”

Kõljala kultuuriselts “Kevade,” EV100 pidulik tähistamine Kõljala külamajas. Sünnipäevalaud, tants ansambiliga. kell18.00

18.veebruar

Tagamõisa Seltsimaja, Talveöhtu oma rahvaga. EV100 tähistamine Tagamõisas. kell 15.00

Võhma külamaja kell 14.00 pidulik konsert-aktus. esinevad Ainar Arula, Ain Arula. Tervitussöna Vallavanem Madis Kallas. Tort. Kohv.

Laimjala Rahvamajas kell 18.00 Naiskooride kontserttuur “Kummardus isamaale”

Lümanda Kultuurimaja “Meite oma rahva pidu” kell16.00

20.veebruar

Kontsert  “Eesti Vabariigi aastapäeva ootuses” Kuressaare kultuurikeskus

Merekultuuri Seltsi kogukonnapidu “Vabariigi auks” Merekultuuri seltsi majas

“Saagu valgus”ehk 100 küünalt EV100 puhul Lümanda Sotsiaalkeskus

Liisi Koikson “Rõõmu Rada” Kuressaare Kultuurikeskus Kell 18.00

22.veebruar

Kontsertaktus Orissaare Kultuurimajas

Kontsertaktus Sandla Kultuurimajas

23.veebruar

Saaremaa volikogu esimehe ja Saaremaa Vallavanema vastuvött Kuressaare Spordikeskuses

Talve tantsupidu “Mina jään hoidma” Kärla pargis

Kontsertaktus Mustjala rahvamajas

Kontsertaktus Tornimäe rahvamajas

SÜG aktus Kuressaares

Pidulik õhtu Pärsama kultuurimajas

Kontsertaktus Muhus Liival

Muhu kooli aktus Liival

Viirelaid. EV100 õhtusöök koosJaan Tättega.23- 24. veebruar

24.veebruar

Torgu Kogukonnamaja Iide külas kogukonna pidulikaktus kell 16.00-18.00

Sõrve lapsed laulavad. laulame koos Oolo Merikesega. krapsakmad keerutavad jalga.

Karala külamaja. EV100 sünnipäevapidu. kell 16.00 100 küünalt külamaja ees. Interaktiivne mälumäng. Fotoseina taustal vabariigi auks pildistamine (Lembit Michelson) Tiia Tasane kandlel. Sünnipäevatort. Presidendi kõne ja vastuvötu ühisvaatamine.

Külasema Lipuväljakul Vabariigipiknik. jututeema lauas kirjandusteadlane Aarne Vinkel 100.

Hellamaa laululaval lipuheiskamine kell 9.00 ühislaulmine.100 pauku vabariigi auks.

Paenase külaplatsil päikesetõusul lipuheiskamine

Pärgade asetamise tseremoonia Vabadusesõja ausamba juures Kuressaares

Kontertjumalateenistus Kuressaares Laurentsiuse kirikus. Paraad Kuressaares

Kontsertaktus Salme rahvamajas

Vabariigi  Kohvik Kärla rahvamajas

Kontsert Valjala kirikus

Kontsertaktus Valjala rahvamajas

Pidulik kontsertaktus Kihelkonna rahvamajas

Vabariigi Pidu Nasval “100 ja seened”

Lipuheiskamine päikesetõusul Laimjala rahvamajas

Kuressaare Kodutütarde rühm tervitab hooldekodusid üle Saaremaa omavalmistatud maitsva kingitusega.

Metsküla küla. Vabariigi sünnipäeva orienteerumine peredele kell 11.00- 2h 13.00 seltsimajas lõunasöök EV100 tort. Köik oodatud.

Kohvik “Retro” vabariigi suupisted. Vein. President köne ja vastuvötu ühisvaatamine

Viirelaid. Presidendivastuvött…vötame vastu köik, kes tahavad 2018 Viirelaiu presidendiks saada. Kätleme ja vaatame naaberriigi Presdendii vastuvöttu.

25.veebruar

Laadjala külamajas kogukonnapidu

Jääretk ELKS Saaremaa osakond, Merekultuuri seltsi ja MTÜ Kolme Päeva Jooksu  Rahvamatk. Torist Loodeni, Aavikute tammest Linnulaheni. Vabariigilöke.

 

Posted in Teated | Leave a comment

Saare maakonna külad XII Maapäeval Vana-Võidus Viljandimaal

KÜSK toetas meie osalemis XII Maapäeval. Maapäeva Saare maakonna delegatsiooni kuulusid Aire Kurs, Merle Riik abikaasaga, Urmas Metsamaa, Ene Metsamaa Leisi vallast,  Silje Vaik, Veeve Kaasik, Tõnu Teder, Meelik Arnold, Annely Õisnurm Pihtla vallast, Jelena Psenitsaja Salme vallast, Malle Mätas, Reet Hobustkoppel Muhu vallast, Kersti Vaga Kihelkonna vallast, Maive Õispuu, Kaja Juulik, Lemmi Saun, Liia Steinberg Lääne-Saare vallast, Reet Viira ja Paul Homulotov Kuresssarest.

Meie tegus seltskond oli Maapäeva valdade tutvustusest valinud endale Karksi valla. Meid vöeti avasüli vastu Karksi Valla Kultuurikeskuses. Kauni looduse rüppe rajatud vöimas kultuurimaja moodustas töelise vow efekti. Saime teada, et siin on ainuke orel, mis on teadaolevalt kultuurikeskusesse ehitatud. Kultuurikeskus, oma suurima saaliga maakonnas, andis töesti templi möödu välja. Imponeeris majajuhi ergas meel ja sära. Ikka ja jälle ei saanud mööda haldusreformist. Mis muutub.… vöörustajad arvasid, et isiklikult ei muutu midagi. Juba ühinenud Viljandi vallast on teadmised, et kultuuriürituste summad vähenesid, palkade ühtlustumine tekitas probleeme jne. Lootusrikkalt vaadatakse valimistele vastu. Iga hääl loeb ja ikka loodetakse, et inimesed valivad oma valla kandidaate. Nii kihutatakse rahvast valima ja loodetakse saada parim tulemus ja möjukoht uues vallas. Puudutati ka teede probleemi. Ikka on see kohalikule rahvale mure koht. Vald on palju teinud, aga köikjale ikka ei ole jöutud. Tunti puudust körgepalgalistest töökohtadest. Leiti, et vald peab olema paraja suurusega. Poole tunniga peaks jöudma igasse punkti. Aastas läheb vallast 200 inimest mujale elama ja juurde tuleb 100. Igal aastal löpetab keskkooli 22-27 löpetajat. Tagasi elama tuleb aga 1-2. Arutelu löpetuseks leiti haldusreformi valikuks olevat, aga mure koht on teada tuntud süsteemi löhkumine. Uue struktuuri käivitamine vötab arvatavalt aega. Kuid kedagi see ei heidutanud. Tuleb, mis tuleb……meie jääme. Tänud KOV ja vabaühenduste esindajatele tegusa möttevahetuse eest. Oli äratuntavat hoiakut tunda…

Seejärel söitsime läbi kauni Karksi-Halliste ürgoru. Nägime Karksi ordulinnust ja EELK Peetri kirikut. Meile, lauskmaa elanikele, oli maaliline kuppelmaastik pilkupüüdev. Karksi külas külastasime MTÜ Karksi Kultuuriseltsi taaskasutuskeskusega. Nii mönigi meist ostis kaasa kena käsitööeseme. Köikjal oli näha hoolitsevat kätt. Mulgid väärtustavad oma ajalugu ja samas oskavad uute tuultega kenasti kaasa minna.

Teekond viis meid Muri külla Murri häärberisse. Jällegi möödusime huvitavatest hoonetest. Paljud olid neist kasutuselt väljas. Endisaegseid komplekse vaadates oli pisuke okas kurgus. Kunagi olid laudad täis loomi.. oli elu…

Murri häärberis röömustas silma kaunis aed ja kaunilt taastatud häärber. Rööm oli näha meie trikoloori lehvimas. Köikjal oli hoolitsevat kätt tunda. Majaperenaine Leili rääkis vabatahtliku töö suurusest. Köik siin tehtud on vabatahtliku töö tulem. See oli muljet avaldav. Nüüd aga juba tunti puudust noortest külaliigutajatest, kellele see köik pärandada. Juttu jätkus kauemaks…

Pakutav löunasöök oli eht mulgilik ja rikkalik. Nii mönigi meist sai motivatsiooni mulgi putru kodus teha. Tänud kokkadele!

Suured tänud meid vöörustamast Karksi-Nuia Aianduse- ja Mesindus Selts ja Leili Nael. Oli rööm kohtuda tegusa Karksi vallaga. Edu ja indu maaelu rikastamisel.

Maapäeval oli EV100 igas külas suursündmus. Meie  videoklipp”100 seent Eestile” tuli Käesla külast ja “KÜI”Ansekülast oli muusikaliseks esinejaks. Maakonna toidulaud oli rikkalikult kaetud. Suur tänu ettevötetel Saaremaa Lihatööstus, Saaremaa Piimakombinaat, Delifood, Pihtla Õlu, Pöide Õlu, Muhu Ölu, Vettel, Muhu leib, Karja leib, Epi talu, Metakor , Karmeli.

õ                                                                                                         Delegatsioon vöttis osa köigist üritustest ja töötubadest, meeldis simman ja Untskate pidu. Palju saadi teiste maakondade delegatsioonidega koos maaelu probleeme arutada. Köige tähtsam oli tunda end suure ühtse maaperena. Igas kärjes on niipalju mett, kui nende maakondade mesilased nende kärge toovad. Tödeti, et meie maakonna sädeinimesed on tublid ja särvad. Koos me suudame muuta maailma.

Posted in Teated | Leave a comment

Eesti Külade XII Maapäeva Manifest

Eesti Külade XII Maapäeva manifest

Heaks kiidetud 6. augustil 2017 Vana-Võidus Viljandimaal.

Meie, Eestimaa 15 maakonna külakogukondade esindajad ja Külaliikumine Kodukant kutsume üles Vabariigi Valitsust, ministeeriume, koostööpartnereid ja kogukondi arvestama järgmiste punktidega Eesti külaelu ja maaelu arengu kavandamisel ja elluviimisel:

  1. Maaelu ühtne koordineerimine. Vajame valitsuse otsust, milline ministeerium vastutab maaelu arengu tervikliku juhtimise eest. Täna on maaelu areng killustatud kolme ministeeriumi vahel ja puudub selge vastutaja.
  2. Maapiirkonna mõiste täpsustamine. Tuleb selgelt määratleda äärealade, linnalähialade, väikelinnade kriteeriumid. Sellest lähtuvalt on vajalik üle vaadata Maaelu arengukava, Eesti regionaalpoliitika ja näha ette mõjusad meetmed, mis vastavad erinevate piirkonnatüüpide vajadustele. Vaja on kirjeldada, missugune on Eesti maaelu mudel.
  3. Ligipääsetavus. Haldusreformi käigus on juba suurenenud vajadus parema ühenduse järele keskuste ja külade vahel. Vajalik on tagada hästitoimiv ja paindlik ühistransport, korrastada teede võrk ja arendada välja lairiba internetivõrk.
  4. Kogukonna kaasamine otsustusprotsessidesse. Tagada tuleb kogukondade esinduste kaasamine elukeskkonda mõjutavate otsuste ettevalmistamisse ning parima lahenduse otsimisse. Peame oluliseks, et halduskorralduse raames saab külavanema funktsioon mõjusama väljundi.
  5. Kogukonnateenuste arendamine. Haldusreformi käigus kasvab vajadus teenuste järele, mida saavad pakkuda kohalikud kogukonnad. Kogukonnad on valmis võrdsel partnerlusel omavalitsustega ja riigiga välja töötama ja pakkuma kogukonnale vajalikke teenuseid. Vaja on välja töötada teenuste selged rahastamise põhimõtted, mis on pikaajalised. Esmatasandi teenuste rahastamise peab tagama riik. Selleks, et tagada kogukonnateenuste kvaliteet ja jätkusuutlikkus on oluline, et igas kohalikus omavalitsuses töötab kogukonna arengu konsulendi kutsetunnistust omav isik.
  6. Inimeste võimestamine ja elukestev õpe. Investeerimine rajatistesse peab olema tasakaalus investeeringutega inimkapitali arendamisesse. Inimeste võimete ja oskuste arendamine on kriitilise tähtsusega. Oluline on tagada külavanemate koolitamise finantseerimine.
  7. Innovatsioon maaettevõtluses. Maapiirkonnas luuakse järjest enam töökohti väljaspool põllumajandussektorit, mistõttu kogukonnad peavad väga oluliseks toetada innovaatiliste mikroettevõtete loomist ja arendamist. Samuti peame tähtsaks kujundada äärealadel alustavatele ettevõtjatele soodsam maksukeskkond.
  8. Maa- ja linnapiirkondade koostöö ja suurema sidususe loomine. Kogukonnad on valmis algatama dialoogi linna ja maa omavahelise sidususe tagamiseks, mis toestab ja võimestab vastastikust arengut.
  9. Elanikkonna kaitse ja turvalisus. Vajalik on suurendada kogukonna liikmete teadmisi, oskusi ja valmisolekut kriisiolukordadega toimetulekuks.
  10. Riiklikud toetusprogrammid. Oluline on siseriiklikud regionaalarengu programmid jätkuvad ning nende rahaline maht kasvab. Kindlasti on vajalik, et toetuste otsustamisel rakendatakse alt-üles initsiatiivi ning usaldatakse kohalike kogukondade teadmust.
  11. Suurendada kogukondade rolli Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamisel.Euroopa Liidu uueks eelarveperioodiks 2021-2027 on vajalik, et Eesti võtab kasutusele CLLD (Community Led Local Development – kogukonna juhitud kohalik areng) ja multifondid, et tagada kohalikele vajadustele kõige paremini vastavad investeeringud. CLLD efektiivseks rakendamiseks on vaja luua lihtne reeglistik, mis võtab arvesse erinevate struktuurifondide reeglite maksimaalset ühtlustamist. Peame oluliseks, et CLLD rakendamist koordineerib riigi tasandil üks ministeerium ning toimib hea koostöö ja dialoog kõigi seotud osapoolte vahel.

Deklaratsioon on koostatud laialdase kaasamisprotsessi tulemusena. Arutelud toimusid maakondades kevadel 2017 ning Maapäeval toimunud teemakodades. Ühtlasi võtab deklaratsioon arvesse Euroopa tasandil välja töötatud raamdokumente maaelu arengu poliitika kujundamisel. Need dokumendid on Euroopa Komisjoni Cork 2.0 deklaratsioon, Euroopa Maaelu Manifest, Tartu deklaratsioon LEADER/CLLD 2021-2027, Euroopa Maaelu Tegevuskava 2021-2027.

Posted in Teated | Leave a comment

Saarlased tutvusid Maapäeval Karksi vallaga.

Eesti Külade XII Maapäev „ Eesti küla elab“ 4. augusti külastusprogramm Viljandimaal

Peateema: Haldusreform, keskendume külaseltsidele ja külamajadele

Külastuspiirkond: Karksi küla ja Murri häärber

Kohalik Omavalitsus: Karksi vald

Külalisi ootame 4. augustil kell 10.00 Karksi-Nuias, valla kultuurikeskuse juures.

Vastuvõttev organisatsioon: Karksi-Nuia Aianduse- ja Mesinduse Selts https://www.facebook.com/aiandusselts/

Kontaktisik: Leili Nael, e-mail leili.nael@gmail.com, tel. 56958776

Külastusprogrammi kirjeldus

Karksi Valla Kultuurikeskuses kohtume KOV ja vabaühenduste esindajatega. Seejärel sõidame bussiga läbi kauni Karksi-Halliste ürgoru, kus paremal pool köidavad meie pilku Karksi ordulinnus ja viltuse torniga EELK Peetri kirik, ning jõuame Karksi külasse. Siin peatume külamajas ja tutvume MTÜ Karksi Kultuuriseltsi taaskasutuskeskuse ning külamuuseumi tegemistega. www.karksiks.ee Teekond kulgeb edasi Muri külla Murri häärberisse lõunastama ja vestlema teemal: külaseltsid ning külamajad haldusreformi  tuultes.

Posted in Teated | Leave a comment