Põhikiri

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Käesoleva põhikirja alusel tegutsev mittetulundusühing SAAREMAA KODUKANT, edaspidi nimetatud “Ühing”, on vabatahtliku rahvaliikumise põhimõttel tegutsev ühendus, mis on registreeritud seadusega s’testatud korras.

1.2. Ühing liidab Saaremaa kõigi valdade, külade ja asulate tasakaalustatud arengut taotlevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid.

1.3. Ühingu omab eraõigusliku juriidilise isiku õigused tema kandmise momendist mittetulundusühingute registrisse. Tal on nimetusega pitsat ja vastav sümboolika ning iseseisev bilanss ja õigus avada pangaarveid. Ühing võib oma eesmärkide täitmiseks asutada struktuuriüksusi ja ettevõtteid.

1.4. Ühing juhindub oma tegevuses Mittetulundusühingute seadusest ning teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast. Ühingu põhiliseks eesmärgiks ei ole oma liikmetele ainelise tulu saamine ja jaotamine. Ühing kasutab tulusid üksnes põhikirjalise eesmärkide saavutamiseks.

1.5. Ühingu asukohaks ja juhatuse aadressiks on Kihelkonna mnt 2-37, Kuressaare.

1.6. Ühing on asutatud 02.mail, 2002.aastal.

1.7. Ühingu majandusaasta algab 1.jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril

 2. ÜHINGU EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMISE VAHENDID

2.1. Ühingu tegevuse põhieesmärgiks on Saaremaa maaelu ja külade säilimisele, taaselustamisele ja harmoonilisele arengule kaasaaitamine, sealhulgas maamajanduse ja rahvuskultuuri toetamine ning erinevate külaliikumiste ühendamine.

2.2. Tegevuse põhieesmärgist tulenevateks eesmärkideks on:

2.2.1. eelnimetatud põhieesmärki taotlevate juriidiliste, füüsiliste isikute ja seltsingute tegevuse ühendamine ja omavahelise koostöö korraldamine;

2.2.2. teabe hankimine, süstematiseerimine ja levitamine ning vastavate institutsioonide loomisele kaasaaitamine;

2.2.3. pere-, naiste- ja noorteliikumise propageerimine ja toetamine;

2.2.4. koolitustegevuse korraldamine ja ühiskonnas kehtivate kõlblusnormide väärtustamine;

2.2.5. seltsielu toetamine ja edendamine;

2.2.6. loodushoiu, maastikuhoolduse ja heakorra põhimõtete realiseerimisele kaasaaitamine;

2.2.7. ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse ning nende rekonstrueerimisele ja renoveerimisele kaasaaitamine;

2.2.8. maamajanduse arengule, s.h. väikeettevõtlusele uute võimaluste otsimine. Maapiirkondades väiketootmisele kaasaaitamine;

2.2.9. talu pidamise, kui eluviisi propageerimine;

2.2.10. külaelu, kui eesti rahva kultuuri ja traditsioonide kandja, propageerimine;

2.2.11. Eesti Euroopa Liitu astumisega kaasnevate võimaluste, aga ka ohtude selgitamine; Eesti ja EL- suhetega kaasnevate võimaluste ja ohtude selgitamine.

2.2.12. küla sotsiaalsele ja majanduslikule arengule kaasaaitamine.

2.3. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks Ühing:

2.3.1. teeb ettepanekuid maaelu puudutavate, sh. riiklike projektide ja seadusandlike aktide eelnõude arutamisel;

2.3.2. osaleb rahvusvahelistes, riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes külade ja asulate liikumist ja arengut toetavates projektides;

2.3.3. esindab oma liikmeid riigiasutuses, omavalitsustes ja teistes organistatsioonides.

2.3.4. teeb ettepanekuid ja algatusi Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, maa-, linna- ja vallavalitsusele, asutustele, ettevõtetele ja teistele organisatsioonidele;

2.3.5. täidab Eesti külade maapäeva sisulisi otsuseid ning käesoleva põhikirjaga kooskõlas olevaid organistastioonilisi otsuseid;

2.3.6. aitab ette valmistada ja läbi viia külade maapäevi;

2.3.7. aitab liikmesorganisatsioonide vastastikust abistamist ja omavahelist koostööd korraldada;

2.3.8. aitab üles ehitada külasid ja külaliikumisi ühendavat piirkondlikku ja rahvusvahelist koostöövõrgustikku ning korraldab selle toimimist;

2.3.9. arendab igakülgset rahvusvahelist koostööd teiste riikide ja piirkondade, külade ja väikelinnade liikumistega, samuti teiste organisatsioonide, liikumiste ja ettevõtetega;

2.3.10. loob ise ja aitab kaasa andmebaaside loomisele;

2.3.11. valmistab, tellib, ostab, müüb ning levitab teavet, sh. kirjalikke õppematerjale;

2.3.12. algatab ja aitab korraldeda õppusi, seminare, konverentse ning õpiringide ja arengurühmade tegevust;

2.3.13. aitab kaasa külade arengukavade väljatöötamisele ning vastava koolituse korraldamisele;

2.3.14. aitab läbi viia külapäevi ja kõlalaatu;

2.3.15. aitab ellu kutsuda ja läbi viia kultuuri- ning spordiüritusi ja muid vabaaja veetmise ettevõtmisi;

2.3.16. korraldab külade ja külaliikumiste omavahelist seltsilist tegevust ja kultuurilist suhtlemist;

2.3.17. toetab oma liikmete esindajate osalemist kandidaatidena omavalitsuste ja riigikogu valimistel.

3. LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1. Ühingu liikmeks võib saada iga eraõigslik juriidiline ja füüsiline isik, kes soovib arenndada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust ja on esitanudühingu juhatusele juhatuse poolt kinnitatud vormis kirjaliku avalduse.

3.2. Ühingu liikme vastuvõtmise otsustab ühingu juhatus taotleja avalduse alusel. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega.

3.3. Ühingu liikmetel (liikmesorganistsiooni esindaja kaudu) on õigus

3.3.1. olla valitud ühingu juhatusse ja kontrollorganitesse,

3.3.2.esitada ettepanekuid ja arupärimisi ühingu üldkoosolekule juhatuse ja kontrollorgani tegevuse kohta

3.3.3. astuda välja ühingust

3.3.4. ühingu liikmed on kohustatud tasuma sisseastumis- ja liikmemaksu, järgima ühingu põhikirja ning ühingu juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid, mis on vastavuses käesoleva põhikirjaga, Eesti Vabariigis kehtivate seadustega ja üldtunnustatud heade tavadega.

3.5. Ühingu liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Liikmelisus säilib juriidilisest ja füüsilisest isikust liikmel seaduses sätestatud viisil.

3.6. Ühingu liikmed võivad ühingu liikmeskonnast lähkuda ühingu juhatusele esitatava avalduse alusel.

3.7. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhul, kui tema tegevus on vastuolus Ühingu põhikirjaga või kahjustab ühingu mainet, samuti juhul, kui liiget ei täida ühingu juhatuse või üldkoosoleku otsuseid, ei ei ole tasunud liikmemaksu vastavalt kehtestatud korrale või mõnel muul mõjuval põhjusel.

3.8. Liikme väljaarvamise ühingust otsustab juhatus. Juhatuse sellekohasele ootsusele võib ühingu liige esitada kaebuse ühingu üldkoosolekule, kelle otsus on lõplik.

3.9. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, liikmemaksu ei tagastata.

4. STRUKTUUR JA JUHTIMINE

4.1. Ühingu juhtimis- ja kontrollorganid on:

4.1.1. üldkoosolek;

4.1.2. juhatus;

4.1.3. juhatuse esimees;

4.1.4. revident

5. ÜLDKOOSOLEK

5.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu liikmete üldkoosolek.

5.2. Ühingu üldkoosolek on pädev otsustama ja lahendama kõiki ühingu tegevusega seotud küsimusi.

5.3. Ühingu üldkoosoleku ainupädevusse kuulub:

5.3.1. põhikirja kinnitamine ja muutmine

5.3.2. tegevuse eesmärgi muutmine;

5.3.3. eelarve kinnitamine

5.3.4. aastaaruande, bilansi ja revidendi akti kinnitamine;

5.3.5. pikaajalise strateegia kindlaksmääramine või selle muutmine;

5.3.6. juhatuse ja revidendi valimine

5.3.7. juhtimis- ja kontrollorganite pädevuse ning materiaalse vastutuse kindlaksmääramine, vastava reglemendi kinnitamine;

5.3.8. liitudesse ja organisatsioonidesse asumise ja väljaastumise otsustamine;

5.3.9. juhatuse või muu organi liikmetega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

5.3.10. vastavalt vajadusele moodustamine nõukogu koos reglemendiga;

5.3.11. ühingu lõpetamise, reorganiseerimise, ühinemise või jagunemise otsustamine.

5.4. Ühingu üldkoosolek toimub vähemalt 1 kord aastas ning selle kutsub kokku ühingu juhatus. Erakorralise üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates 1/10 ühingu liikmetest.

5.5. Ühingu liikmed määravad volitatud esindaja, kes esindab ja teeb otsustusi ühingu nimel. Ühingu liikmesorganisatsioonide esindajad tegutsevad ühingus kirjaliku volikirja alusel.

5.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole ühingu liikmetest.

5.7. Üldkoosolekul hääletamisel on igal liikmel üks hääl.

5.8. Ühingu tegevuse eesmärgi (käesoleva põhikirja punktid 1.1., 1.2., 2.1. ja 2.2.) ja käesoleva punkti muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

5.9. Kui ühingu üldkoosolek pole pädev otsuseid vastu võtma kvoorumi puudumise tõttu, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust.

5.10. Ühingu üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole üldkoosolekul osalenud ühingu liikmete häälte kogusummast.

5.11. Põhikirja muutmine on otsustatud, kui selle poolt antakse vähemalt 2/3 üldkoosolekulosalenud ühingu liikmete häälte  kogusummast, v.a. käesoleva põhikirja punktis 5.8. kirjeldatud erijuhud.

5.12. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks üldkoosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed.

6. JUHATUS

6.1. Ühingu tegevuse üldjuhtimiseks valitakse vähemalt 3-liikmeline juhatus.

6.2. Ühingu juhatuse tööd juhib juhatuse poolt valitud juhatuse esimees.

6.3. Ühingu juhatus valitakse üldkoosoleku poolt reeglina kolmeks aastaks. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üldkoosolek.

6.4. Ühingu juhatuse ülesandeks on:

6.4.1.juhatuse esimehe ja asetäitja valimine

6.4.2. tegevuse vormide ja meetodite kindlaksmääramine

6.4.3. üldkoosoleku päevakorra esitamine

6.4.4 juhatuse kokkukutsumis- ning töökorra kindlaksmääramine

6.4.5. sisseastumis- ja liikmemaksude tasumise korra ja suuruse kinnitamine

6.4.6. uute liikmete vastuvõtmine ja liikmete väljaarvamine

6.4.7. tegevussuundade väljatöötamine

6.4.8.aastaaruande ja bilansi koostamine ja esitamine üldkoosolekul

6.4.9. eelarveprojekti koostamine ning esitamine üldkoosolekule vastuvõtmiseks

6.4.10. raamatupidamise korraldamine

6.4.11. struktuuriüksuste moodustamine ja ettevõtete asutamine

6.4.12. töösisekorraeeskirjade kinnitamine

6.4.13. koostöölepingute sõlmimine

6.4.14.muude küsimuste otsustamine, mis esitatakse juhatusele arutamiseks üldkoosoleku, juhatuse esimehe ja revidendi poolt nende pädevuste piires

6.5. Ühingu juhatus moodustab vajaduse korral alatisi või ajutisi töögruppe, toimkondi ja komisjone spetsiifiliste küsimuste arutamiseks ja ettevalmistamiseks ning võib kutsuda nende töös osalema ka eksperte ja spetsialiste väljaspoolt ühingu liikmeskonda.

6.6. Ühingu juhatus on õiguspädev vastu võtma otsuseid, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole tema liikmetest, sh juhatuse esimees või aseesimees. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolt häälteenamus.

6.7. Ühingu juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt 4 korda aastas. Ühingu juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees või aseesimees. Juhatus võib võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

6.8. Juhatuse liige või oma kohustuste täitmist volitada teistele isikutele.

6.9. Juhatus peab ühingu liikmetele tagama vajalikku teavet ühingu tegevuse kohta.

6.10. Juhatuse esimehel on õigus esindada ühingut kõigi õigustoimingutes vastavalt põhikirjale. Ühingut on õigus esindada igal juhatuse liikmel eraldi vastavalt üldkoosoleku poolt kinnitatud reglemendile.

6.11. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega ühingule tekitatud kahju eest solidaarselt, kui antud küsimuses vastuhääletanud ei ole kirjalikku vastuhääletamise esildist.

6.12. Juhatuse esimees:

6.12.1. juhib ühingu jooksvat tegevust ja vastutab üldkoosoleku ja juhatuse poolt vastu võetud ülesannete täitmise eest;

6.12.2. valmistab ette kõik küsimused, mis vastavalt käesolevale põhikirjale kuuluvad otsustamisele üldkoosolekul või juhatuse koosolekul.

6.12.3. käsutab käesoleva põhikirja nõudeid arvestades ühingu vara ja vahendeid, esinadb ühingut kõigi ettevõtjate ja füüsiliste isikute ees, ning mittetulundus- ja tulundusühingutes, annab välja volikirju, kirjutab alla lepingutele, muudele tehingutele ja kohustustele vastavalt üld- ja juhatuse koosolekute otsustele;

6.12.4.otsustab teisi juhatuse poolt talle lahendamiseks antud küsimusi ulatuses, mis ei kuulu ühingute teisste organite ainupädevusse;

6.12.5. võtab osa üld- ja juhatuse koosolekutest.

7. JÄRELVALVE

7.1. Ühingu kontrollorganiks on revident. Revident valitakse põhikirjas sätestatud korras reeglina kolmeks aastaks.

7.2. Revident kontrollib ühingu juhtorganite poolt vastuvõetud otsuste ja muude aktide täitmist, vara ja vahendite kasutamist ja käsutamist vähemalt üks kord aastas, so 2 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist.

7.3. Revident annab oma tegevusest aru üldkoosolekule ja esitab ettepanekuid juhatusele.

8. ÜHINGU VAHENDID, NENDE MOODUSTAMINE JA KASUTAMINE

8.1. Ühingu vahendid moosdustuvad:

8.1.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;

8.1.2. nii kodu- kui välismaa füüsiliste ja juriidiliste isikute rahalistest ja varalistest annetustest ja sponsorlusest;

8.1.3.heategevusüritustest saadud summadest ja ühingu finantstuludest;

8.1.4. kirjanduse, informatsiooni, õppevahendite ja muu sarnase müügi tuludest;

8.1.5.õppemaksudest, tasuliste ürituste pääsmete realiseerimisest;

8.1.6. ühingu projektidest, uurimistöödest jm laekumistest;

riiklikest toetustest;

8.1.8. muudest tuludest ja laekumistest;

8.2. Ühing kasutab oma vahendeid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

9. ÜHINGU ÜHINEMINE JA LÕPETAMINE

9.1. Ühing ühineb või jaguneb üldkoosoleku otsuse alusel

9.2. Ühing lõpetatakse:

9.2.1. üldkoosoleku otsusel

9.2.2. pankroti väljakuulutamisel

9.2.3. liikmete arvu vähenemisel alla kahe

9.2.4. üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjas ettenähtud organite liikmeid:

9.2.5. muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud alusel

9.3. Lõpetamine üldkoosoleku otsusega. Ühingu lõpetamise alusesks võib olla üldkoosoleku sellekohane otsus. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete häältest.

9.4. Pankrotiavalduse esitamine:

9.4.1. Juhatus peab esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et ühingul on vähem vara, kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmisel või avalduse esitamisega viivitamisel vastutavad esitamata jätmises või esitamisega viivitamises süüdiolevad juhatuse liikmed ühingule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt.

9.5. Ühing sundlõpetatakse kohtuotsuse alusel, kui:

9.5.1. ühingu eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või heade tavadega;

9.5.2. ühingu tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele;

9.5.3. ühingu põhitegevuseks saab majandustegevus

9.5.4. kui juhatus ei esita seaduses sätestatud lõpetamise avaldust

9.5.5. muudel seaduses sätestatud juhtudel

9.6. Likvideerimine

9.6.1. ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

9.6.2. likvideerimismenetluses tuleb ühingu nimele lisada märkus “likvideerimisel”.

9.6.3. likvideerijate õigused ja kohustused:

9.6.3.1. likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga

9.6.3.2. likvideerijad lõpetavad ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, võõrandavad vara, raguldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad prast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikutele vastavalt punktide 12.1 ja 12.3 sätestatule;

9.6.3.3. likvideerijad võivad teha neid tehinguid, mid on vajalikud ühingu likvideerimiseks.

10. VASTUTUS

10.1. Ühing vastutab oma kohustuste eest kogu temale kuuluva varaga.

10.2. Ühing ei vastuta liikmete kohustuste ega liikmed ühingu kohustuste eest.

11. VARA JAOTAMINE

11.1.Ühingu likvideerimisel antakse pärast võlausaldajate nuete rahuldamist allesjäänud vara üle nimekirja kantud mittetulundusühingule, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sh riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.

11.2. Ühingu sundlõpetamise korral põhjusel, et selle eesmärk või tegevus on vastuolus kriminaalkoodeksi, põhiseadusliku korra või heade tavadega, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järele jäänud vara riigile.

11.3. Vara ei või õigustatud isikute vahel välja jagada enne ühe aasta möödumist likvideerimisteate avaldamist.